Ukraina relvarahu annab õrna lootust

Üks valitsusjuht teise järel rõhutas, et paberile kirjutatud sõnadest enam loeb see, mis nüüd Ukrainas tegelikult juhtuma hakkab. Leppe kriitikud aga leidsid, et eelkõige võidab sellest relvarahust hoopis Venemaa president Vladimir Putin, kelle sõnul suudeti n.ö peamistes asjades kokkuleppele jõuda. 

Ukraina president Petro Porošenko ütles Brüsselis ELi valitsusjuhtide tippkohtumiselt lahkudes, kus ta külalisena viibis, et relvarahu ja võõrvägede tagasitõmbamise väljavaade annab alust ettevaatlikuks optimismiks. Samal ajal ägenesid leppe allkirjastamise järel jälle separatistide rünnakud, mis vältasid ka sel ajal, kui Prantsusmaa, Saksamaa, Ukraina ja Venemaa liidrid Minskis rahu saavutamiseks maratonkõnelusi pidasid.

Tippkohtumise hoonest lahkudes ütles Porošenko, et talle avaldas enim muljet Euroopa liidrite tugev toetus. „Ühtsus on kõige olulisem,“ rõhutas Porošenko. Kui aga värskelt Minskis sõlmitud relvarahu lepet ja rahu saavutamise kava rikutakse, on see USA-le ja Euroopa Liidule põhjus täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks Venemaa vastu, ütles Ukraina president.

Euroopa Liitu kutsus Porošenko Brüsselis üles ukrainlastele viisavabadust kehtestama, mille võiks välja kuulutada ELi idapartnerluse tippkohtumisel Riias. „See oleks väga sümboolne samm,“ ütles ta.

Vahetult Minskist saabunud rahuteadete järel leidsid mitmed Ülemkogule saabunud valitsusjuhid nagu Soome peaminister Alexander Stubb ja ELi kõrge välisesindaja Federica Mogherini, et positiivsete arengute kiiluvees ei ole praegu aeg Venemaa suhtes uusi sanktsioone arutada.

„Anname rahule võimaluse,“ ütles Stubb.

Ka USA välisminister John Kerry ütles oma neljapäeval tehtud avalduses, et USA on valmis kaaluma sanktsioonide leevendust, kui läinud aasta septembris Minskis sõlmitud relvarahu lepe ja nüüd vastselt sõlmitud lepe ellu viiakse. „See tähendab täielikku tulevahetuse lõppemist, kõigi võõrvägede ja –relvastuse väljaviimist Ukrainast, Ukraina kontrolli taastamist oma välispiiri üle ning kõigi vangide vabastamist,“ ütles Kerry.

Saksamaa kantsler Angela Merkel märkis, et tal ei ole mingeid illusioone, kui palju tegelikult veel tööd on vaja teha. Ka Prantsusmaa president Francois Hollande andis mõista, et kõik on alles väga habras.

Relvarahu peaks jõustuma keskööl vastu pühapäeva.

Võitlus Ukraina strateegiliste valikute pärast ei ole sellega veel lõppenud.

„Venemaa ei jäta Ukrainat rahule, kuna see oleks vastuolus Putini peamise eesmärgiga selle kriisi käivitamisel,“ kommenteeris agentuurile Bloomberg Moskvas elav politoloog ning Euroopa Välissuhete Nõukogu külalisteadur Maša Lipman. „See kokkulepe ei väära Putini poliitikat, mille eesmärk on takistada Ukraina arengut.“

Relvarahu annab ka Putinile ning sanktsioonidest ja nafta hinna langusest raskustesse sattunud Venemaa majandusele hingetõmbe pausi ning ilmselt vaigistab ka nende indu, kes olid valmis Ukrainale relvaabi andma.

Kontroll Ukraina idapiiri üle jääb esialgu selle aasta lõpuni veel separatistide kätte.

„Piiri kontrollimise üle kokku ei lepitud, seda ei lahendatud. See tähendab, et piir on lahti sõjaliseks sekkumiseks ja relvastuse riiki toomiseks,“ ütles Leedu president Dalia Grybauskaite Brüsselis. „See tähendab, et lahendus on väga nõrk.“

Kontrolli taastamiseks piiri üle tuleb Ukrainal muuta konstitutsiooni, et anda separatistlikele aladele suurem autonoomia. Föderatsiooni moodustamisest Porošenko keeldus.

Rahuplaanis on mitmeid punkte, mida on keeruline täita – näiteks nõue, et illegaalsed relvastatud grupid oma relvad maha paneksid. See võib peavalu põhjustada ka Kiievi valitsust toetavatele relvagruppidele, viitavad analüütikud.

Ning Ukraina NATO plaanid on nüüd ilmselt väga pikaks ajaks kõrvale jäetud. Porošenko ütles Brüsselis, et Minskis seda teemat ei puudutatud.

Relvarahu sobib samas ka Putinile, kes näeb, et erilist poliitilist ja diplomaatilist kasu pole ta Ukraina sõjalise survestamisega saavutanud, ütles Soome rahvusvaheliste suhete instituudi ELi idapartnerluse ja Venemaa uurimisprogrammi juht Arkadi Moshes.

Samas suudaks Putin ja Venemaa pingete uuele ägenemisele paremini vastu panna kui majanduslikult oluliselt hapramas seisus Ukraina.